Külm- või kuumkompostimine – kumb on parem?
Aiajäätmete kompostimisel on palju plusse. Nii vabaned hõlpsalt lehtedest, okstest ja muust sellisest ning ühtlasi hakkad aja jooksul ise tootma toitainerikast mulda. Komposte on eri tüüpi ja nad toimivad pisut erineval viisil. Külmkompostimine? Kuumkompostimine? Kumba valida? See oleneb sellest, mida sa tahad kompostida. Parima komposti saamiseks on ka mõned nipid, mida on hea teada.
Külmkompostimine sobib aiajäätmete jaoks
Külmkompostimisel kompostitakse aiajäätmeid: lehti, oksi ja kõike muud, mis pärineb aiast. Vilumatu silm võib seda ekslikult pidada lihtsalt otse maapinnale kuhjatud aiajäätmete hunnikuks, kuid hästi toimiv külmkompostimine on natuke keerukam. Alustuseks lao põhja haod ja oksad. Seejärel laota nende peale aiajäätmete kiht, mis võib koosneda lehtedest, umbrohust ja peenematest okstest, ning sinna peale omakorda lämmastikurikast materjali, näiteks niidetud muru või loomasõnnikut. Võid kasutada ka mulda, aga siis võtab kõdunemine rohkem aega.
Ehita endale külmkompostikast
Kõdunemise kiirendamiseks on hea kompostihunnikut külgedelt piirata, et niiskust ja soojust hoida. Võrk, puitlauad või punutud pajuvitstest aed sobivad kompostikasti ehitamiseks imehästi. Sanmuti võid kasutada valmis peenrakaste. Aseta kolm-neli tükki üksteise peale ja sinu külmkompostikast ongi nagu naksti valmis. Oleks hea, kui sul on kaks kompostikasti: üks, kuhu viid kõik aasta jooksul kogunevad jäätmed, ja teine, kuhu sa kevadel jäätmed järelkompostimiseks ümber tõstad.
Hapnik ja vesi on komposti jaoks olulised
Kui külmkompostihunnik on kasvanud umbes meetrikõrguseks, tuleb see katta lehtede, õlgede või hakkpuiduga. Kõige peale laota veel kas natuke lund, saepuru või kuivi lehti. Oluline on jälgida, et kompostihunnik ei oleks liiga kuiv. Kuivadel ja soojadel suvedel võib olla tarvis komposti vahepeal kasta. Kevadel tuleb kompost läbi segada. Kui materjal läheb kergesti katki, on see kasutamiseks valmis, vastasel juhul tõsta see ümber teise kompostikasti järelkompostima.
Kuumkompost, kui soovid kompostida toidujäätmeid
Kuumkomposter on mahuti, mis on isoleeritud, et see säilitaks paremini soojust ja hoiaks lagunemisprotsessi käigus ka siis, kui temperatuur langeb. Samuti on see kaitstud rottide, hiirte ja muude kahjurite eest, mistõttu võid siin kompostida ka olmejäätmeid. Kompostimise reegel on lihtne: kui tohid seda süüa, siis võid seda ka kompostida.
Kuumkompostimine on üks võimalus, kuidas prügi hulka vähendada
Kuumkompostimine aitab sul prügi hulka märkimisväärselt vähendada ja annab samal ajal kõige ilusama aiamulla – seda küll juhul, kui sa kompostiga õigesti ümber käid. Vastasel juhul on suur oht, et kompostihunnik hakkab haisema ja meelitab kärbseid ligi.
Lõika komposti viidavad jäätmed kindlasti väiksemateks tükkideks, sest siis toimub kõdunemine kiiremini. Luud ja kivid, näiteks avokaadokivi, lagunevad väga kaua. Sellised jäätmed on parem tavalise prügi hulka visata.
Tõhusa kompostimise võti on tasakaal
Mitte liiga niiske, aga mitte ka liiga kuiv. Tasakaal on kompostimise A ja O. See ei puuduta ainult niiskustaset – kuumkompostimise jaoks on oluline ka lämmastiku ja süsiniku vaheline tasakaal. Kõige lämmastikurikkam, mida saad oma komposti viia, on virts, sellele järgnevad lihajäätmed ja niidetud muru. Kõige süsinikurikkamad on saepuru, ajalehepaber ja kuivad lehed.
Kui kompost on liiga märg, võid sinna viia ajalehepaberi tükke või hakkpuitu, mis aitab seda kuivatada. Kui kompost on liiga kuiv, tuleb seda kasta. Kata komposti pealispind süsinikurikka põhuga, mis hoiab ka kärbsed eemal. Samuti võib kasutada saepuru, kuivi lehti, oksapuru, vana muru, purustatud õlgi jms. Sega aeg-ajalt kompost läbi, et sinna rohkem hapnikku viia ja seeläbi lagunemisprotsessi kiirendada.
Kuhu kompostikast paigutada?
Külmkompostikasti võib paigutada kuhu tahes. Ainus, mida tuleb vältida, on otsene päikesevalgus, sest on oht, et kompost kuivab päikese käes kokku. Samal ajal on vaja päikesest tulenevat soojust ning seega on eelistatud poolvarjulised kohad. Samuti võiks komposti paigutada nii, et vihm pääseks seda niisutama.
Kompostimine on elustiil
Võib tunduda, et kompostimine on lausa omaette teadus, ja mingil määral see nii ongi. Lagunemisprotsessi on kaasatud mikroorganismid, bakterid ja seened, aga ka tõugud ja ussid. Kompostimine on põnev viis, kuidas paremini aru saada sellest, mismoodi loodus toimib – kuidas ta võtab tagasi selle, mille on kord juba andnud. Kompostimine on võimalus olla osa looduslikust ringlusest.
Aeg-ajalt läbi kaevamine mõjub kompostile hästi. Nii jõuab sinna uus hapnik, mis kiirendab lagunemisprotsessi.
7 nippi edukaks kompostimiseks:
- Peenesta jäätmeid, sest siis toimub kõdunemine kiiremini.
- Hangi endale kaks kompostikasti, millest üks on järelkompostimise jaoks.
- Jälgi, et säiliks komposti niiskustasakaal: mitte liiga niiske, aga mitte ka liiga kuiv.
- Jälgi, et kuumkompost oleks rottide ja muude kahjurite eest kaitstud.
- Paiguta kompost poolvarjulisse kohta.
- Kompostida võib igasugust toitu, aga väldi luid ja suuri kivisid.
- Kaeva kompost igal kevadel läbi.
