Kiireks ja põnevaks jalgpallimänguks vajalike ideaalsete tingimuste loomine

„Jaluta nende kingades üks miil“

Kiire tempo ja täpsed söödud nõuavad kõvemat jalgpalliväljakut. Kuidas sa tead, et väljak on ideaalses seisukorras? Esimene asi, mida on võimalik teha, on kontrollida väljaku kõvadust, pane lihtsalt jalgpallijalatsid jalga ja kõnni nendega ringi. „Tunneta väljakut nii nagu seda tajuksid mängijad, kõndides mõne kilomeetri nö nende jälgedes. Ise proovin ma nii alati teha ja soovitan seda teistelegi,“ sõnab Simeon Liljenberg. Ta jätkab: „Kui tunned oma jalgade all jalatsi naelu, on väljak tõenäoliselt liiga kõva.“

Täpsete andmete saamiseks kasuta „vasarat“

Väljaku kõvaduse määramiseks on veel üks võimalus, milleks on Clegg löökvasara nimeline tööriist. Löökvasar annab mõõtmistulemused gravitatsioonina. Tööriist koosneb suruvasarast, mis vabastatakse vertikaalse juhttoru sees kindlalt kõrguselt. Vastu pinda jõudes registreerib täppisaktselerometer aeglustumise ja arvestab välja löögiväärtuse (IV). 65-80 loetakse heaks IV-ks, mis tähendab, et väljakul on parimad tingimused mängimiseks. „See pole midagi, mida jalgpalliklubid peaksid pidevalt tegema. Kui sul seisab aga ees tähtis turniir, võiks olla hea idee selline mõõtmine aga läbi viia.“

Mõõda, kui kaugele pallid veerevad

Paljud väljaku hooldajad kasutavad jalgpalliväljaku kontrollimiseks spetsiaalset pallide kaldteed. Kui eesmärgiks on meistrivõistluste väljakule seatud FIFA standarditele vastamine, peaks pall veerema 5 kuni 8 meetrit. Pikem veeremismaa tähendab liiga kõva väljakupinda, mida on vaja õhutada ja kasta. Lühem veeremine annab märku, et väljak on liiga pehme ja vajab vähem kastmist, samuti võib muru liiga kõrge olla. „Ühtlase kattega väljaku jaoks on oluline muru regulaarselt niita. Selleks, et muru oleks alati täiuslikult niidetud ja õige kõrgusega, tasuks võib-olla vaadata robotniidukite poole,“ sõnab Simeon.

...ja jälgida, kui kõrgele see põrkab

Palli põrkekõrgus võib anda sulle märku sellest, et väljak on kas liiga kõva või liiga pehme. Pall peaks pärast umbes kahe meetri kõrguselt kukutamist põrkuma 70 kuni 100 sentimeetrit. „Need on jällegi FIFA reeglid. Tegemist on väga lihtsa testi ja hea standardiga, mille poole peaksid enamik jalgpalliklubisid püüdlema.“ Kui palli põrge jääb alla 70 cm, on väljak liiga pehme ja edaspidi võiks seda vähem kasta. Kui põrkekõrgus on aga üle 100 sentimeetri, on väljak liiga kõva, mistõttu tasuks tegutseda vastupidiselt – kasta suurema koguse veega ja võibolla ka õhutada. Samuti võib see tähendada, et murutaimi on liiga hõredalt ja tuleks muruseemet juurde külvata. „Isegi sellest aspektist lähtudes võiks Automower® olla huvitav valik, kuna teaduslikud uuringud on näidanud, et pidev niitmine paneb juured sügavamale kasvama, mis omakorda muudab väljaku tugevamaks ja vastupidavamaks.”

Küsige kindlasti ka mängijatelt

Oluline on rääkida mängijatega ja küsida nende arvamust väljaku seisukorra kohta. Lõppude lõpuks teeme me seda kõike ju selleks, et anda neile parimad võimalikud mängimistingimused. Millist mänguväljakut siis mängijad tahavad? „Arvamused on erinevad, kuid minu hinnangul eelistavad enamus praeguseid jalgpallureid kõvemat väljakupinda. Võib-olla on see põhjustatud sellest, et nad on harjunud mängima kunstmurul, mis on üpris kõva.“ Sellest järeldus: ära kasta liiga palju. Üldiselt on see väljakutele parem ja kõvemate väljakute puhul võib meil olla võimalik näha mänge, mis on veel kiiremad ja põnevamad.