Seeneringid: hea teada seente ennetamiseks ja kõrvaldamiseks muru sees

Seeneringid on rohkem levinud toiteainevaese vana muru korral. Neile meeldib tselluloos, mis on pärit puu- ja taimejääkidelt, nagu puukoor, juured ja kännud. Seenering pärineb algselt koloonialt, mille maa-alune juurte niidistik ehk mütseel kasvab väljapoole pidevalt suureneva pool- või täisringina, mis võib läbimõõdult ületada 10 meetrit, kuid jääb enamasti mõne meetri piiresse. Seened ise kasvavad ringi servas ja selle sees, taimestik on mõnikord väike ja nõrk ja seente tüübist sõltuvalt mõnikord eriti jõuline.

Miks seeneringid tekivad?

Seeneringid tekivad tavaliselt vanemal murul, mida on muutnud nõrgemaks toiteainete puudumine ja põud. Sellised tingimused meeldivad seentele ja need võivad kiiresti asustada suuri alasid. Seeneringide tekkel on mitu põhjust.

Toiteainete puudus

Seened võitlevad muruga toiteainete osas. Kui seened end sisse seavad, siis väheneb toitainete osakaal mullas, mistõttu on murul keerulisem kasvada. 

Põud

Põud muudab muru nõrgemaks, mille tulemusel pole see enam nii vastupidav. Nii saavad seened end hõlpsamalt sisse seada ja mütseeli levitada. Mütseel põhjustab ka mulla kuivamist ja muru hääbumist.

Tihendatud muld

Tihendatud muld ja halb äravool võivad soodustada seente kasvamist ja seeneringide moodustumist.

Seeneringide ennetamine

Seeneringide vältimiseks ja nende tekkimise ohu vähendamiseks on mitu võimalust. Hästi hooldatud muru on vastupidavam; seega, mida paremini oma muru eest hoolitsete, seda suurema tõenäosusega õnnestub seeneringe vältida.

Regulaarne väetamine

Lihtne ja jätkusuutlik viis muru väetamiseks on niita tihti ja jätta niidetud murulibled väetiseks. Lihtsaim viis selle tegemiseks on hankida robotniiduk, mis hoiab muru pidevalt lühikesena ja tagab toiteainerikkad niidujäägid.

Freesimine

Freesil on terad, mis tungivad paar sentimeetrit muru sisse ja lõikavad juuri. See stimuleerib kasvu ja tekitab rohkem külgvõrseid, muutes muru tihedamaks. Samal ajal saavad juured rohkem hapnikku, mis samuti stimuleerib kasvu ja aitab murul hõlpsamalt omandada vett ja toitaineid, muutes muru tugevamaks ja vastupidavamaks.

Äravool

Veendu, et muru äravool on hea: seentele meeldivad niisked tingimused; kui muru vee äravool on kehv ja vesi jääb sageli alles pärast vihmasadu või lume sulamist, siis suureneb seeneringide tekkimise oht.

Seeneringist vabanemine

Seeneringidest vabanemine võib olla keeruline, kuid põhireegel on see, et mida rohkem suurendate muru jõulisust ja vastupidavust, seda keerulisem on seeneringidel ellu jääda.

Regulaarne puhastus

Veenduge, et koristate murult regulaarselt mahalangenud lehti ja muid tselluloosirikkaid orgaanilisi materjale. Nii väheneb tõenäosus seentele meeldiva keskkonna tekkeks.

Nõuetekohane kastmine

Muru kuivamise vältimine võib aidata takistada seeneringide levimist. Sellele vaatamata meeldib seentele niiskus, mistõttu on parem kasta põhjalikult ja harva, mitte sageli ja pealiskaudselt. Oluline on see, et muru poleks liiga kuiv ega liiga niiske.

Väeta õigesti

Kui murule lisatakse toitaineid, siis muutub muru vastupidavamaks ja väheneb seente konkurentsivõime. Kasuta tasakaalustatud väetist, mis sisaldab lämmastikku, fosforit ja kaaliumit. Kanasõnnik on lämmastikurikas ja kasulik. Väldi murul tselluloosirikast materjali, nagu kooremultš, sest see soodustab seente kasvu.

Õhutamine

Õhuta murujuuri freesiga. Muru õhutamisel saavad juured rohkem hapnikku, mis aitab sellel paremini kasvada. Samal ajal parandate mulla äravoolu, et juured saaksid lihtsamalt vett ja toiteaineid.

Muru lupjamine

Lubi suurendab muru pH-väärtust, et see poleks seentele nii sobiv. Seenering eelistab happelist keskkonda ja lubi vähendab mulla happelisust, takistades seente kasvu.

Seeneringid võivad olla visad ja keerulised eemaldada, kuid õigete teadmiste ja võtete korral saad neid ennetada ja nendega võidelda. Parim kaitse seeneringide eest on tugev ja terve muru, mistõttu tasub selle eest hästi hoolitseda.