Kinnine või lahtine – milline kompostimine on parim?

Aiajäätmete kompostimisel on palju eeliseid. Ühest küljest saab kergesti vabaneda lehtedest, okstest ja sarnasest prahist, teisest küljest aitab see toitainerikkal mullal aja jooksul muutuda isemajandavaks. Komposti on erinevat tüüpi ja nende toime on igaühe puhul veidi erinev. Lahtine kompost? Kinnine kompost? Millist kompostimist valida algajana või professionaalina? See sõltub sellest, mida kavatsed kompostida. On olemas ka mõned kasulikud nipid, mis aitavad komposti parimal moel toimima panna. 

Lahtine kompostimine sobib aiajäätmetele 

Lahtise kompostimise puhul kompostitakse aiajäätmeid: lehti, oksi ja muid aiajäätmeid. Juhuslikule möödakäijale võib see näida kui maapinnal asetsev aiajäätmete hunnik, kuid tegelikkuses on hästi toimiv lahtine kompost oma olemuselt pisut komplekssem. Alusta kõige põhja okste ja oksaraagude paigutamisega. Seejärel kasuta vaheldumisi erinevaid aiajäätmeteid (lehed, umbrohi ja oksaraod) ning lisaks sellele lisa lämmastikurikast materjali (nt niidetud muru või sõnnikut). Võib kasutada ka mulda, kuid siis võtab lagunemine kauem aega. 

Kuidas ehitada lahtist komposti? 

Lagunemise kiirendamiseks on kasulik kompost külgmiselt piirata, et säilitada niiskust ja soojust. Võrk, puidust kaubaalused või punutud pajuaiad sobivad suurepäraselt komposti ehitamiseks. Teise võimalusena võid kasutada valmis kaubaaluste ääriseid. Virnasta kolm või neli alust ja voilà, sinu lahtine kompost ongi valmis. Hea nipp on omada kaht komposti: üks, kuhu lisad tänavused jäätmed ja teine, kuhu saad viia kevadel jäätmed edasiseks kompostimiseks. 

Kompostimisel on olulised hapnik ja vesi 

Kui lahtine kompost on umbes ühe meetri kõrgune, tuleks see katta lehtede, põhu või puiduhakkega. Laota kõige peale multši, saepuru või kuivi lehti. Oluline on tagada, et kompost ei jääks liiga kuivaks. Kuival ja soojal suvel võib olla vajalik pisteline komposti kastmine. Kevadel tuleks kompost nö ümber pöörata. See tähendab, et kompost tuleks läbi segada. Kui materjal laguneb kergesti, on see kasutusvalmis; vastasel juhul vii see edasiseks kompostimiseks teise komposti juurde. 

Kinnine kompost, kui on soov toidujäätmeid kompostida 

Kinnine kompost on isoleeritud anum, mis hoiab paremini soojust ja hoiab lagunemisprotsessi aktiivsena isegi siis, kui temperatuur langeb. Samuti on see kaitstud rottide, hiirte ja muude kahjurite eest, võimaldades kompostida ka olmejäätmeid. Reegel selle kohta, mida tohib kompostida, on lihtne: kui see kõlbab süüa, võib seda ka kompostida. 

Kinnine kompost – hea viis jäätmete vähendamiseks 

Kinnine kompost aitab oluliselt vähendada jäätmete hulka ja annab tulemuseks parima aiamulla – kui seda õigesti majandada. Komposti valesti hallates on suur oht, et see läheb haisema ja tõmbab kärbseid ligi. 

Ära unusta komposti visatav kraam peeneks hakkida, see kiirendab lagunemisprotsessi. Kontide ja suurte seemnete, näiteks avokaadokivide lagunemine võtab kaua aega. Sellised jäägid tuleks pigem visata tavajäätmete hulka.  

Tasakaal – tõhusa kompostimise võti 

Mitte liiga niiske, mitte liiga kuiv. Komposti tasakaal on ülioluline. Ent asi pole vaid niiskusesisalduses – kinnise komposti toimimiseks on oluline ka lämmastiku ja süsiniku tasakaal. Kõige lämmastikurikkamad ained, mida oma komposti lisada saad, on uriin, millele järgnevad lihajäätmed ja niidetud muru. Kõige süsinikurikkamad on saepuru, ajalehed ja kuivad lehed. 

Kui kompost muutub liiga märjaks, lisa kuivatamiseks purustatud ajalehti või puiduhakki. Kui kompost on liiga kuiv, kasta seda. Kata pind süsinikurikka multšiga, et ka kärbseid eemal hoida. Võid kasutada ka saepuru, kuivanud lehti, hakitud oksi, vana muru, hakitud põhku ja muid sarnaseid materjale. Aeg-ajalt sega, et lisada komposti rohkem hapnikku, mis kiirendab lagunemist. 

Kuhu tuleks kompost paigutada? 

Lahtise komposti võib paigutada peaaegu kõikjale. Ainus oluline asi, mida tuleb jälgida, on otsese päikesevalguse vältimine, kuna päike võib komposti kuivatada. Samas aga tuleks päikesesoojusest ka kasu lõigata, seetõttu on eelistatav väheke varjulisem asukoht. Samuti on hea kompost paigutada nii, et vihm seda piisavalt niisutaks. 

Kompostimine – elustiil 

Kompostimine võib näida kui omaette keeruline teadus ja mõnes mõttes seda see ka on. Lagunemisprotsessis osalevad mikroorganismid, bakterid ja seened, aga ka vastsed ning ussid. Kompostimine on huvitav viis õppida tundma, kuidas loodus toimib ja kuidas see mingil hetkel meile antu omale tagasi võtab. Komposti soetamine on otsekui looduse eluringi üheks osaks saamine. 

7 näpunäidet edukaks kompostimiseks 

1. Haki jäätmed peeneks; see kiirendab lagunemist 
2. Loo endale võimalusel kaks lahtist kompostikasti, üks neist on järelkompostimiseks 
3. Säilita komposti niiskustasakaalu: see peab olema piisavalt niiske ja mitte liiga kuiv 
4. Taga kinnisele kompostile kaitse rottide ja muude kahjurite eest 
5. Aseta kompost osaliselt varjulisse kohta 
6. Kompostimiseks sobivad kõik toiduained, kuid väldi konte ja suuri seemneid 
7. Pööra kompost igal kevadel ümber